Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 14. aprill 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Põllumajanduse populaarsus noorte hulgas jääb kindlasti alla igasugusele nutivärgindusele, aga seda toredam on, kui leidub inimesi, kes tahavad põllumajandust propageerida ja rääkida sellest koolinoortele, kellel seeläbi võib tekkida soov jääda elama ja tööle maapiirkonda,“ sõnas Muuga raamatukogus toimunud künnipäeva üritusel kohalik ettevõtja, Artiston Grupp OÜ juhatuse liige Margo Klaasmägi. Ta lisas, et IT ja tipptehnoloogia on tegelikult ka tänapäevase põllunduse märksõnadeks.

Eks piirkonna lapsed on ju igapäevaselt kohalike põllumajandustootjatega tuttavad, aga mida täpsemalt tehakse ja millised on ettevõtte majandusnäitajaid, seda nad ei hoomanud enne, kui Margo Klaasmägi ettevõttest pikemalt rääkis.

Artiston Grupp, millel on kaks omanikku – Margo Klaasmägi ja Raul Vahter - on piirkonnas üks suurtegijatest ja läbi nende eduloo sai kindlasti nii mõnigi noor aru, et põllumajandus võib olla ka nende tulevik.

Artiston Gruppi kuulub mitmeid ettevõtteid. „Metsanduse, täpsemalt puidu ülestöötamise ja puidukaubandusega tegeleb Artiston OÜ ja Ariston Kinnisvara OÜ. Meie grupis põllumajandusega tegelevatest ettevõtetest suurimad on Muuga PM ja Laekvere PM. Gruppi kuuluvad veel ka Pandivere PM, Muuga Agro, Heseka ja uuema tulijana Muuga Mahe,“ tutvustas Klaasmägi ettevõtet.

Põhitegevused põllunduse osas neil piimakarja- ja teraviljakasvatus ning õlikultuuride kasvatus. Ettevõtte keskus asub Laekveres.

Klaasmägi sõnul on põllumajanduse olukord olnud kõikuv, on olnud häid aegu, aga sektorit on räsinud ka kriisid. Nii on siiani investeerimisvõimekus olnud pigem väike ja tehtud investeeringud sellised, kus rõhk tootmistingimuste parandamisel ja vajamineva põllutehnika soetamisel. Nüüd ollakse aga sealmaal, kus tuleb hakata renoveerima ka vana kontori- ja olmehoonet.

Järjest enam tuleb tööle noori. „Siin piirkonnas, Muugas ja Laekveres, on meil kokku 80 töötajat. Näha on vähenemise tendentsi ja seda just taimekasvatuse poolel, sest järjest enam pakub võimalusi efektiivsemaks tootmiseks kaasaegne põllutehnika. Samas farmides ilma inimesteta ei saa. Hetkel oleme sunnitud ka meie kasutama võõrtööjõudu Ukrainast. Seda teemat tahetakse küll ühelt poolt natuke halvustada, aga mida siis teha kui inimesi lihtsalt kohapealt võtta ei ole või nad ei taha rasket farmitööd teha. Ka ei saa loota, et meie ehitusmehed Soomest tagasi tuleks ja põllumajandussektorisse tööle siirduks, seda lihtsalt ei juhtu,“ rääkis Klaasmägi.

Ta täiendas, et töötajate keskmine vanus nende firmades on küll 47 aastat ja ollakse jõutud sinnamaale, kus osa kaadrist läheb väljateenitud puhkusele, aga õnneks on ka piisavalt noori juurde tulnud. „Just vaheastme juhid looma- ja taimekasvatuse poolel ning tehnikaspetsialist on keskmise vanusega, 30. aasta piiril ja juhatuse liikmete tasemel on meil abiks inimesed, kes on vanuses 60+. Selline kooslus on üksteist täiendav ja minu arust väga hea variant.“

Kehvapoolne aasta. 2018. aastat peab ettevõtja kehvaks, sest ilmaolud taimekasvatust ei soosinud. „Grupi põllumajandustoodete- ja teenuste müügitulu oli eelmisel aastal 6,9 miljonit eurot ja müügitulu jaguneb pooleks taime- ja loomakasvatuse osas. Oleme sellist vahekorda püüdnud hoida, et hajutada riske ja et oleks lihtsam suuri kõikumisi üle elada kui ajad on keerulised kas piimanduses või siis on taimekasvatuses ilm alt vedanud,“ ütles Klaasmägi. „Vaatamata põuale saadi realiseerida eelmisel aastal 4 tuhat tonni teravilja ja 1,2 tuhat tonni rapsi. Möödunud aasta lõpul oli meil 992 piimalehma ja 875 noorlooma ja realiseerisime me 9,37 tuhat tonni piima. Meie piim läheb Maagi piimatööstusesse Jõhvi.“

Aristoni Grupi põllumajanduspoole kasutada on veidi üle 4000 hektari maad. Margo Klaasmägi sõnul on omandis hetkel 1800 hektarit ja ülejäänud 2400 on rendis. „Siin ma näen, et see suhe võiks olla tulevikus pigem pooleks või ideaalis võiks olla enamus omandis. See on oluline ka pangaga suhtlemisel, maa omamine annab võimaluse saada parimaid tingimusi. Omandit suurendada ei ole lihtne, maa on kallis ja pakkumisi ülearu palju ei ole, aga siiski tehinguid tehakse ja silmad, kõrvad tuleb lahti hoida. Ka näitab trend, et maa rendihinnad tõusevad ja on jõudnud väga kriitilise piirini,“ arutles Klaasmägi.

Kultuuride lõikes kasvatatakse enam teravilja ja seda 2100 hektaril ning rapsi 600 hektaril. Rohumaid on üle 1000 hektari ja vähesel määral on ka kaunvilju – hernest-uba. Ka on plaan sel hooajal proovida kasvatada sojat. Maisi kasvatatakse loomasöödaks 280 hektaril ja seda on plaanis tänavu panna veidi enam. “Mais on meil enamasti hästi õnnestud ja ilma selleta ei saa, maisisilo piimatootmisel on asendamatu,“ rõhutas ettevõtja.

Mida toob tulevik? „Siin on palju selgusetust, ka lähema perspektiivi osas. Küsimus on toetuste süsteemis ja toetussummades. Kindlasti need toetused jäävad - mis mahus on küsimus. Meie lootus on see, et ebavõrdsus, mis praegu meie ja teiste Euroopa põllumeeste vahel valitseb, see kaoks,“ lausus Klaasmägi.

Ettevõtja sõnul näitab kasvu ka mahetootmine. „Ka meil on mahefirma tekkinud ja näeme siin tulevikku, sest tahame kõik ju puhast toitu tarbida ja võimalikult vähe kemikaale kasutada. Siin aga ei saa tormata, vaid vaja on teha koostööd põllumeeste ja teadlaste vahel, et kuidas ikka seda mahetoitu toota nii, et see jõuaks ka massidesse, mitte ei oleks vaid luksuskaup,“ sõnas ta.

Arutledes teemal millisel tootmisharul, kas teraviljakasvatusel, piimatootmisel või lihatootmisel, oleks tulevikku, sõnas Klaasmägi, et tema arvates võiks see olla pigem piimanduse pool. „Siin mängib rolli meie väiksus ja kliima. Me ei suuda võistelda teiste maade teraviljatootjatega, nagu näiteks Prantsusmaa, Venemaa ja Ukrainaga. Seal on need mastaabid niivõrd suured ja klimaatilised tingimused paremad, et me ei suuda võrdväärset konkurentsi pakkuda. Piimanduses on aga meil küll eeliseid, meil on piisavalt hea rohukasv ja piisavalt joogivett ja heal tasemel piimafarmid,“ sõnas lõpetuseks Klaasmägi.

Vaata fotogaleriid künnipäevast SIIT.